Nägemise korrigeerimiseks on täna olemas mitmed erinevad võimalused. Ning loomulikult on alles ka võimalus kanda prille sest prillid on muutunud järjest stiilsemaks ja paljudele lausa osaks nende imagost.

Läätsed on viimaste aastatega teinud materjalide ja tehnoloogiate mõistes suure sammu edasi. Kui prillide puhul on raske millegi radikaalse või tööstusharu peapeale pööravaga välja tulla, siis kontaktläätsede puhul tuleb uuendusi igal aastal. Sama huvitav on seis ka silmade laserlõikusega. Järjest uuemad, kiiremad ja ohutumad protseduurid muudavad selle võimaluse prillide või läätsede kandjatele väga atraktiivseks.  Samas on nii läätsede kui silmalaseri puhul külgi millest ei räägita. Räägitakse sellest kuidas prillide kandmine on teatud tingimustes ebamugav, kuidas läätsed on võrreldes prillidega märkamatud või sellest kuidas lihtne protseduur vabastab sind jäädavalt prillidest. Mis siis aga ikkagi on tegelikud alternatiivid neile kes ei soovi prille kanda?

Kontaktläätsed prillide asemel

On olemas püsivad ehk pöördumatud lahendused ja ajutised lahendused prillide kandmisest loobumiseks. Kontaktläätsede kasutamine on kindlasti üks paindlikumaid ja mugavamaid viise prillidest kas üheks õhtuks või ka igapäevaselt loobuda.  Rääkides eelistest on raske mööda vaadata läätsede universaalsusest ja paindlikusest.  Kõige mugavam on vast võimalus valida vastavalt olukorrale kas kanda prille või ei. Sportimisel, aktiivsete tegevuste juures või ka õhtul sõpradega välja minnes eelistavad paljud prillikandjad pigem kontaktläätsesid. See tähendab reeglina ühekordseid läätsesid.  Prillid ei sobi teadupärast aktiivsete tegevustega kuigi hästi kokku. Need liiguvad, vajuvad alla, lähevad uduseks, kriimustuvad jne.  Läätsede tugevus on just nimetatud probleemide vältimine. Need ei liigu ei nihku paigast ei lähe uduseks ega kriimustu.  Õigupoolest kriimustumine on küll võimalik aga läätsesid ei kanta reeglina nii kaua, et nende pinnale kogunenud mustus püsiks seal piisavalt kaua, et põhjustada läätse pinna kriimustusi mis hakkaksid nägemist häirima. Ühepäevaste läätsede puhul visatakse läätsed lihtsalt enne ära ja korduvkasutusega läätsede puhul on igapäevane puhastus ja läätse kontroll see mis väldib mustuse akumuleerumuse või vigastatud läätse uuesti silma panemise.

Läätsede puhul räägitakse loomulikult ka nende võimalikust ohust silmadele. Õnneks on täiustunud materjalid ning tehnoloogiad näidanud, et sellistel muredel ei ole mingit tõsist alust. Kõik kes järgivad elementaarseid hügieeninõudeid ning läätsede kandmise reziimi ( ehk ei kanna läätsesid kauem kui ettenähtud) ei pea selle pärast muretsema.  Kõikide tänapäevaste läätsede materjalid on hingavad, niiskust ja hapniku juhtivad ning väga pehmed ning mugavad.  Aastate tagune müügiargument ” silmas peaaegu märkamatu” on muutunud täna asjatuks. Ükskõik kas osta odavamad või kallimad läätsed on need kõik silmas mitte ainult “peaaegu märkamatud” vaid õieti valitud läätsede puhul täiesti märkamatud.  Täna on võibolla uue probleemina kerkinud üles mure, et inimesed unustavad läätsed silmast võtta. Neil lihtsalt ei tulegi meelde, et neil väiksed abimehed silmas on.

Varasematel aegadel olid probleemiks astigmaatilised silmad ehk silindriliste klaasidega prillid. Nende kandjad ei saanud kuidagi minna üle läätsedele.  Nüüd on õnneks ka see juba võimalik. Paljudel tootjatel on olemas väga kvaliteetsed ning mugavad toorilised kontaktläätsed.  See on üks aspekt mille puhul veel hiljuti ei olnud laserlõikusel kahjuks alternatiivi pakkuda. Võibolla on see lägiajal muutumas või muutunud aga siiani on silmalaser olnud selliste silmade puhul võimetu.

Silmalaser

Teine alternatiiv prillide kandmisele on kasutada püsivat ehk pöördumatud lahendust. Laser operatsioon nägemise korrigeerimiseks on samuti viimase 10 aasta jooksul väga populaarne olnud. Seda on reklaamitud kui lihtsat ja püsivat lahendust prillidest vabanemisel.  Kui aga läätsede puhul on räägitud palju ka võimalikest ohtudest, siis silmalaseri puhul ei kiputa nendest ohtudest eriti avalikult rääkima.

Esimene murekoht või mõttekoht on sellise operatsiooni pöördumatus. Loomulikult on ture kui kõik läheb hästi ning puudub vajaduse edaspidi prille kanda. Küll aga on statistiliselt oluline protsent protseduuri läbinuid kellel esineb pärast silmalaseri operatsiooni olulisi kaebuseid. Peamine ja levinum on silmade kuivus.  Seda mitte tavalise tihti ka mitte operatsioonil käinud inimese tasemel vaid ekstreemsel tasemel. See tähendab, et suur osa inimestest ei saa kogu ülejäänud elu kodust lahkuda ilma, et pudel niisutavate tilkadega oleks kaasas. Vastasel juhul võib tekkida täiesti agoniseeriv kuivuse tunne.

Teine probleem on silmade valulikus või valgustundlikus. Tihti mainitakse küll seda, et kuni nädal peale operatsiooni tuleb süüa väga tugevaid valuvaigisteid, kuid ei märgita, et teatud juhtudel kujuneb inimesel välja püsiv valgustundlikus.  Kui prillide kandmisel on üldiselt lihtne – kui silmad väsivad, võtate prillid eest sulgete silmad ja puhkate silma, või kui prillide või läätsede kasutamisel pikaaegsete kaebuste korral lähete silmaarstile ning saate värskendada oma retsepti, tugevamad või nõrgemad läätsed siis silmalaser on pöördumatu. Te ei saa võtta eest “operatsiooni tagajärgi” ja neist puhata. See tähendab, et kui tekkivad komplikatsioonid siis tuleb teil ka nendega pikalt koos elada.

Kumba siis eelistada

Silmaarstid soovitavad kanda peamise nägemist korrigeeriva vahendina prille. Prillid on kõige väiksemate võimalike komplikatsioonidega. Samas on prillid ka kõige silmatormavamad, elukvaliteeti “tavapärasest” muutvad ja tihti ka segavad.  Alternatiivina on läätsed parim valik.  On inimesi kes kannavad läätsesid igapäevaselt juba palju aastid ning ei soovi mingil juhul enam prillide juurde pöörduda. Loomulikult on soovituslik teha ikkagi kindate intervallidega läätsede vabad päevad, et silm saaks puhata.  Lisaks on läätsede puhul meeldiv see, et vajadusel saab pisut korrigeerida ka oma silmade värvi kasutades selleks värvilisi läätsesid.  Silmalaser on riskantne – oleme siinkohal ausad. On tõesti võimalus ja tegelikult suur võimalus, et kõik läheb hästi. Nägemine saab korrigeeritud, komplikatsioone ja kõrvalnähtusid ei tekki ja kõik sujub suurepäraselt. Aga tasuks mõelda, kas ma ikka tahan riskida sellega, et just mina sattun selle 10 või 20 % inimeste sekka kellel tekkib peale silmalaserit mõni elukvaliteeti tõsiselt mõjutav kõrvalnäht?  On palju näited kus inimesed ütlevad, et laserravi oli nende elu üks rumalamaid ja läbimõtlematumaid otsuseid ja nad oleksid nõus maksma 2 vüi 3 korda samapalju, et saaks endise olukorra tagasi. Seega mõelge enne põhjalikult.   Valida on pehmed vahendid ehk läätsed mis on võimalik ärrituse või mittesobivuse korral lihtsalt silmast võtta ja valida on püsiva ehk pöördumatute vahendite vahel millega 80/20 võimalus, et kõik läheb hästi – aga kui ei lähe ?

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga